English
Español 
Português 
русский 
Français 
日本語 
Deutsch 
tiếng Việt 
Italiano 
Nederlands 
ภาษาไทย 
Polski 
한국어 
Svenska 
magyar 
Malay 
বাংলা ভাষার 
Dansk 
Suomi 
हिन्दी 
Pilipino 
Türkçe 
Gaeilge 
العربية 
Indonesia 
Norsk 
تمل 
český 
ελληνικά 
український 
Javanese 
فارسی 
தமிழ் 
తెలుగు 
नेपाली 
Burmese 
български 
ລາວ 
Latine 
Қазақша 
Euskal 
Azərbaycan 
Slovenský jazyk 
Македонски 
Lietuvos 
Eesti Keel 
Română 
Slovenski 
मराठी 
Srpski језик
Millised on jäätmepõletusseadmete eelised kahjutuks jäätmekäitluseks?
2022-06-13
Kasutusele võetud jäätmepõletustehnoloogia, välja töötatud ja toodetud jäätmepõletusseadmed, millega saab kahjutult töödelda tavalisi tööstusjäätmeid, metallijäätmeid, tapajäätmeid ning haiglate ja muude üksuste erijäätmeid. Jäägi maht väheneb üle 90% ja kaal üle 80% ning töötlemine on põhjalik.
Pärast seda, kui prügi läbib vastava kontrolli ja töö, satub prügi põletusahju, mis peab läbima kolm kuivatamise, põlemise ja põletamise etappi. Selles sisalduv orgaaniline aine põleb kõrgel temperatuuril täielikult ära, tekitades süsinikdioksiidi ja eraldades soojust. Mõnede tootjate toodetud põletusahjude tegelikus põlemisprotsessis ei suuda põletusahju põlemistingimused aga soovitud efekti saavutada, mille tulemuseks on mittetäielik põlemine. Raskematel juhtudel tekib palju musta suitsu ning põletusahjust väljuv räbu sisaldab ka orgaanilisi põlevaineid.
Jäätmete põletamist mõjutavad tegurid on: jäätmete iseloom, viibimisaeg, temperatuur, turbulentsiaste, õhu ülekülluse koefitsient ja muud tegurid. Nende hulgas nimetatakse viibimisaega, temperatuuri ja turbulentsi "3T" elementideks, mis on peamised põletusahju töövõimet kajastavad näitajad. Analüüsitakse jäätmete omadusi, viibimisaega, temperatuuri, turbulentsi ja liigõhukoefitsienti ning juhindutakse jäätmepõletusahju juhtimisest ja tööst. Põhimõtteliselt saab põlevaid tahkeid jäätmeid põletada pürolüüsi gaasistamisahjus, kuid tähelepanu tuleb pöörata ühele punktile, kõrge temperatuuriga pürolüüsi gaasistamisahi peaks esmase põletamise käigus tekkivate kahjulike heitgaaside lahendamiseks kasutama sekundaarse pürolüüsi gaasistamise tehnoloogiat. . Sekundaarse pürolüüsi gaasistamise läbiviimiseks on vaja tagada, et põletusahju ahju temperatuur püsiks üle 850 kraadi.
Pärast seda, kui prügi läbib vastava kontrolli ja töö, satub prügi põletusahju, mis peab läbima kolm kuivatamise, põlemise ja põletamise etappi. Selles sisalduv orgaaniline aine põleb kõrgel temperatuuril täielikult ära, tekitades süsinikdioksiidi ja eraldades soojust. Mõnede tootjate toodetud põletusahjude tegelikus põlemisprotsessis ei suuda põletusahju põlemistingimused aga soovitud efekti saavutada, mille tulemuseks on mittetäielik põlemine. Raskematel juhtudel tekib palju musta suitsu ning põletusahjust väljuv räbu sisaldab ka orgaanilisi põlevaineid.
Jäätmete põletamist mõjutavad tegurid on: jäätmete iseloom, viibimisaeg, temperatuur, turbulentsiaste, õhu ülekülluse koefitsient ja muud tegurid. Nende hulgas nimetatakse viibimisaega, temperatuuri ja turbulentsi "3T" elementideks, mis on peamised põletusahju töövõimet kajastavad näitajad. Analüüsitakse jäätmete omadusi, viibimisaega, temperatuuri, turbulentsi ja liigõhukoefitsienti ning juhindutakse jäätmepõletusahju juhtimisest ja tööst. Põhimõtteliselt saab põlevaid tahkeid jäätmeid põletada pürolüüsi gaasistamisahjus, kuid tähelepanu tuleb pöörata ühele punktile, kõrge temperatuuriga pürolüüsi gaasistamisahi peaks esmase põletamise käigus tekkivate kahjulike heitgaaside lahendamiseks kasutama sekundaarse pürolüüsi gaasistamise tehnoloogiat. . Sekundaarse pürolüüsi gaasistamise läbiviimiseks on vaja tagada, et põletusahju ahju temperatuur püsiks üle 850 kraadi.
We use cookies to offer you a better browsing experience, analyze site traffic and personalize content. By using this site, you agree to our use of cookies.
Privacy Policy